<< Tagasi

Lümfisõlmedest


Algallikas: A colour Atlas of Meat Inspection - J.Infante Gil, J.Costa Durao. lk 446.

Veisel on
ca 300 lümfisõlme, seal kuni 190 ja hobusel ca 8000, neist 6000 käärsooles. Hobustel on väga palju väikeseid lümfisõlmi, mis moodustavad viinamarja kobareid meenutavaid rühmi; ruminantidel seevastu on lümfisõlmi tunduvalt vähem ja nad on suuremad.
Vanemate veiste trahheobronhaal- ja mediastinaallümfisõlmed on sageli pigmenteerunud ja seepärast pruunikasmustad (Nahkur, 2004).



Algallikas: A colour Atlas of Meat Inspection - J.Infante Gil, J.Costa Durao. lk 447.

Pindmised kubemelümfisõlmed (lnn. inguinales superficiales), mida isasloomadel on 1–3, asetsevad eesnaha ja kõhuseina vahel sülepiirkonnas ning nende diameeter on 3–6 cm. Lümf saabub kõhu- ja vaagnaõõne seinast, välissuguorganitest. Emasloomadel kannavad nad
Udaralümfisõlmede nimetust (lnn. mammarii) ning asuvad udara baasil kaudodorsaalselt naha all. Lümfisõlmi on üks või kaks ning nende diameeter on 6–10 ja 2–5 cm. Lümf saabub udarast ja välissuguelunditest ning liigub edasi mediaalsetesse niudelümfisõlmedesse.
Õndla- e kindralümfisõlmed (lnn. poplitei) asuvad põlveõndlas, tuhara-kakspealihase kinnituskõõluse all. Jaotatakse pindmisteks ja süvadeks, kusjuures enamasti süvad esinevad sõralistel ja hobusel, pindmised aga karnivooridel. Veisel on nad paarilised, 3–4,5 cm pikkused, asuvad 7–9 cm sügavusel lihaskoes ja on ümbritsetud rasvkoega. Seal on neid kummalgi pool 3–5 (võivad mõnikord ka puududa), kassil 1 ja hobusel 3–12. Kindralümfisõlmed pole organitega seotud; lümf saabub põlveliigesest ning jäseme distaalsest osast ja suundub edasi niude-reielümfisõlmedesse. Kindralümfisõlmi kontrollitakse sea- ja veiserümpade järelvaatusel.
Niudealune lümfisõlm (ln. subiliacus) on veisel paariline (su 4–5, eq 15–20) ja paikneb küljekurrus laisidekirme-pingutaja kraniaalses servas puusanuki ja põlvekedra ühendusjoone keskel; veisel on ta 6–11 cm pikk, palpeeritav. Lümf saabub lateraalsest kõhuseinast ning reie- ja põlvepiirkonnast.
Niudelümfisõlmed (lnn. iliaci), veisel arvult 2–5 (fe 2–4, eq 50 tk.), asuvad kõhu- ja vaagnaõõne piiril kõhuaordi hargnemise piirkonnas ning on erineva suurusega ulatudes 3,5–9,5 cm. Suurenenult võivad olla rektaalselt palpeeritavad. Jagunevad mediaalseteks ja lateraalseteks. Mediaalsed asuvad kahepoolselt aordi ja välimise niudearteri harguse kõrval; lümf saabub vaagnaõõnest ja selle organitest, tagakeha väiksematest lümfisõlmedest ning isasloomadel munanditest.
Rinnakulümfisõlmed (lnn. sternales) asuvad rinnaku dorsaalsel pinnal üksikult, harvem kahekaupa; mõnes roidevaheruumis võivad ka puududa. Jaotatakse kraniaalseteks ja kaudaalseteks. Sõlmede diameeter on 0,5–2,5 cm, kusjuures kõige suurem on esimese roide peal paiknev sõlm. Lümf saabub rinnakust, rinnalihastest, osaliselt diafragmast, pleurast, perikardist ning liigub edasi keskseinandisõlmedesse või otse rinnajuhasse.
Roietevahe-lümfisõlmed (lnn. intercostales) asuvad ühe- või kahekaupa roiete vahel roidepealiigeste läheduses pleura all. Nende diameeter on 0,4–2 cm. Mõnes roietevahelises ruumis võivad puududa. Lümf saabub rinnalülidest, roietest ja roietevahelistest ning rinnakorvi dorsaalsetest lihastest. Karnivooridel ja seal võivad puududa.

Lammastel esineb nimme ja vaagna piirkonnas, lümfisõlmedega ühenduses, väikseid
tumepunaseid sõlmi, mida kutsutakse lisa-põrnadeks, kuna nende värvus on tumepunane on nad
ka kergelt nähtavad. Eelpool nimetatud sõlmi ei ole sigadel ning ainult väga harva võib neid esineda veistel jahobustel (Nahkur, 2004).

Kontrollküsimused!

Küsimus: Millisel põllumajandusloomal on kõige rohkem lümfisõlmi?
Küsimus: Kust saabub udaralümfisõlmedesse lümf?

Free JavaScripts provided
by The JavaScript Source
<< Tagasi / Järgmine leht >>