<< Tagasi

  Foto: Terje Elias

Ante mortem e. tapa-eelne kontroll

Tapamajja toodud loomade tervislikku seisundit peab kontrollima 24 tunni jooksul alates tapamajja saabumisest ja vähemalt 24 tundi enne tapmist.
Lisaks sellele võib riiklik veterinaararst nõuda kontrollimist mistahes muul ajal.
 
Tapaeelse kontrolli käigus tuleb eelkõige kindlaks määrata, kas konkreetsetel kontrollitavatel loomadel on märke:
a) selle kohta, et nende heaolu on ohus;
b) seisundi kohta, mis võiks kahjustada inimeste või loomade tervist, pöörates erilist tähelepanu zoonootiliste haiguste ja rahvusvahelise episootiaameti (OIE) A-nimekirjas või B- nimekirjas olevate haiguste avastamisele.
Riiklik veterinaararst teostab lisaks tavapärasele tapaeelsele kontrollile kliinilise uuringu kõikidele loomadele, kelle toidukäitleja või riikliku veterinaararsti abi on pannud eraldi.
 
Ante mortem inspektorid peavad:
 
  • Jälgima kõiki tapaleminevaid loomi.
  • Koguma piisavalt informatsiooni post mortem otsuseks.
  • Tagama, et mustad loomad tapetakse eraldi.
  • Kindlustama, et valuaistingutega ja kannatavad vigastatud loomad saadetakse hädatapmisele ja et tapaloomi koheldakse heaolu ja loomakaitse nõuete kohaselt.
  • Avastama haiged ja kahtlased loomad.
  • Nõudma ja kindlustama, et loomaveokeid puhastatakse ning desinfitseeritakse.
 
 
Mõned loomade ante mortem kontrollil avastatavad ebanormaalsed muutused:
 
  • Paistetus (abtsessid) sagedamini esinevad sigadel,
  • Suurenenud liigesed,
  • Naba paistetus (song või omfaloflebiit-nabaveenipõletik),
  • Mastiidist tulenev tundlik ja ebanormaalselt suurenenud udar, pundunud magu.

Kontrollküsimused!

Küsimus: Kas tööjõu vähesusel võib ante mortem loomade hindamist viia läbi kord nädalas?
Küsimus: Kas ante mortem inspekteerimisel on võimalik avastada loomade pidamistingimustes esinenud puuduseid?
Free JavaScripts provided
by The JavaScript Source